Ahvid ei tapa ahve: Lõplik joondus

Alustan seda artiklit mõttega filmile "Ahvide planeet", mis on Ameerika film, mis kujutab mitmekesist perekonda, mis esindab sama vormi, saavutamas teadvust ja alustamas eneseorganiseerumist.

Nende peamine seadus oli lihtne ja absoluutne:

"Ahvid ei tapa ahve."

Selle materjali käigus jälgivad ahvid – vabandust :) – selle klassi õpilased, miks see seadus on oluline. Seostades seda kontseptsiooni inimkonna kontekstiga – läbi mahajäetud käskude ja nüüd Taevaväravas ilmutatud konteksti, mis on planetaarne teadvusekool –, saavad õpilased aru, miks selle põhimõtte rikkumine toob õpilasele loodusmaailmas kaasa karme õppetunde.

Venatapp selles inimkonnas kujutab endast olulist õppetundi loodusmaailmas, sest see ankurdab õpilase mina tühjusesse, polariseerudes negatiivselt ja ankurdades end minimaalsele teadvuse tasemele, mida esindab loodusmaailma lõunapoolus, vastavalt ajastule, milles me parajasti oleme.

Äsja lahkunud ajastul, kus teadvuse tase kõikus minimaalse 0% ja maksimaalse 25% vahel, olime tunnistajaks ainulaadsele lähenemisele. Lisaks uutele õpilastele, kellega me koos läbi viie ajastu laskusime, võtsime oma laskumise ajal vastu ka õpilasi 2. ja 3. ajastust.

Suure Aasta Öösse sisenedes lubati kõigi nendesse öötsüklitesse – st 2., 3. ja 4. ajastusse – sattunud õpilaste samaaegne kehastumine. See, mis meil täna Taevaväravas on, peegeldab kogu seda inimkonna kollektiivi: erinevatel evolutsioonitasanditel olevate teadvuste segu, mida kõiki nüüd samal nullpunktil testitakse.

See segu selgitab, miks samal ajal kui mõned otsivad taasintegreerumist ja daakia tähendust, ei suuda teised – 0% võrdlusalusel – näha kaugemale võimumängudest ja vendade reetmisest. Nad on nende pimeduse ajastute kuhjumiste tulemus ja nende tänane käitumine peegeldab ustavalt teadvuse taset, millel nad otsustasid jääda ankurdatuks.

Kuna me oleme nüüd suure aasta öö väljumisel, kus lõunapooluse minimaalne teadvuse tase oli 0%, polariseerub õpilane, kes sellisesse õppetundi siseneb, selle 0% teadvuse suunas ja lisaks sellele avatud õppetunnile avab ka teisi õppetunde, kui need pole veel avatud, näiteks valetamine, varastamine jne.

Järgmistel kuuel ajastul on kõrgem teadvuse tase; seetõttu loob vennatapu õppetund õpilase teadvuse tõusus blokeeringu, takistades tema joondumist kollektiivse inimteadvuse uue tasemega. Ajastu, millesse me praegu siseneme, iseloomustab teadvuse miinus 25% ja teadvuse pluss 50% (jõuab järgmise 200 aasta jooksul väärtusteni 25% ja 50% vahel, mis on pronksiajal kehastumiseks vajalik teadvuse tase).

See on üleminekuperiood pronksiaja suunas. See ajastu kestab 2000 aastat, mille järel läbime taas väikese üleminekuperioodi, millele järgnevad 2200 aasta pärast kehastused teistes Ida piirkondades, järjekordne loomingu korrektsioon, millele järgneb 2400 aasta pärast suur üleminekuperiood pronksiajastu ja hõbeajastu vahel.

Meeshinged, kes ei vasta sellele 25% teadvuse miinimumile – uue sageduse sisenemislävele –, ei oma enam õigust selles loomingus reinkarneeruda, seega ei kehastu ka nende pooled ning hingede arv, kes saavad veel vormis avalduda, on palju väiksem. Need, kes valivad täna reetmise ja sõja, välistavad end tulevikust, allkirjastades oma kustutamise planeedi elu registrist.

Nii nagu filmis olevad ahvid suutsid areneda ja koos midagi üles ehitada ainult neid põhiseadusi austades, kardan, et paljud teist ootavad kas maavälist sissetungi, mis sunniks teid neid põhimõtteid mõistma, või seda, et ma selgitaksin ilmselget tõde: te ei koge loomariigist pärit vormi.

Te olete loomariigist kõrgemal vormil, esindades kogu selle universumi sektori arenenud vormi. Selle vormi sees kiskjana käitumine on süsteemi viga. See, kes ei mõista, et inimvorm on kõrge teadvuse kandja, mitte tapariist, diskvalifitseerib end inimese tiitlist.

Ajastul, millesse me siseneme, arendavad õpilased endas valgust ja seda suure planetaarse perekonna tunnet, mis meil looduses on, kus te kõik olete vennad ja õed, kes kogevad selle suure inimvormi aasta klassi selles planetaarses koolis.

Kui oleme täna jõudnud sellele kollektiivse teadvuse tasemele, kus saame lõpuks aru oma vigadest looduses, on ilmne, et me pole jõudnud sellele mõistmise tasemele, et üksteist tappa. Vennatapp loob vaid õppetunde, mis ei austa inimkuju tähendust – raskeid õppetunde, mida me oleme sunnitud tuleviku Öö ajastutel kordama, kui me neid kohe ei lahenda.

Paljud imestavad, kuidas see tapmise õppetund inimkollektiivis ilmus. Tagasi vaadates usun, et kõik sai alguse Loomise „ema“ vastupanust, kes kogu Öö jooksul mind vihkas ja keeldus mind talumast. Soov omaenda teine pool hävitada süvenes selle seitsmeaastase planetaarse ülemineku ajal. Öömeistrina oli minu missioon äratada Öö temaga – see tähendab naiskollektiivi esindajaga – kontakti kaudu, kes ootas teda Taevaväravas, et hõlbustada tema teadvuse tõusu 7 aastat tagasi.

Selle tulemuseks on planetaarne kaos, milles me täna elame. Ego ja iseenda eest põgenemise tõttu valis ta evolutsioonile vastupanu. Eitamise ja madalate sageduste varjupaigas olemise teod, mida kohtab müstika varjulistes piirkondades (külastused „kalmistule“ – maskuliinse kollektiivi vastu suunatud rituaalsed praktikad), vihkamine, vaid avalikud õppetunnid. Need on katsumused, mida tema kui kollektiivi esindaja peab oma evolutsiooni jaoks mõistma.

Nii kaua, kui jänes ehk Lilith põgeneb Tõe eest, peegeldab välismaailm seda kaost ja neid õppetunde, mis hoiavad neid mitteühinemise tõttu loomingus.

Tervik koosneb meist kõigist ja igaüks teist saab oma tähenduse leida ainult Tervikust ja Tervikut teenides. Need vennatapu õppetunnid tuleb kollektiivsel tasandil sulgeda; just seepärast selgitangi õpilastele meie joondamise vajalikkust.

Olen siin, et joondada nii „häid“ kui ka „halbu“ õpilasi. Minu ülesanne on joondada Loomingut. Niikaua kui Öö õppetunnid on veel avatud, on Loomingul arusaamine, kuid see arusaamine ei ole kaose jaoks blankottšekk.

Kogu selle arusaamisega, mis mul kaasas on, on üleminekuaeg otsa saanud. Järele on jäänud vaid kaks nädalat. Siiani olete mind seitse aastat ignoreerinud ja mina olen teid kõiki mõistnud, oodates, et igaüks neist leiaks tee Joondumiseni.

Aga vaadake enda ümber: ilma Tähendusega Joondumiseta pole sellel Loomingul muud suunda kui häving. Ma küsin teilt kõigilt, kes te mängite sõjalise tule ja võimu "nikerdatud laastudega": kuhu te seda Loomingut viite? Teil pole kuhugi põgeneda, sest pole ühtegi teist "väljastpoolt". Häving, mida te oma vennatapukonfliktidega tekitate, on kustutus, mille te omaenda tulevikule peale surute.

On arusaadav, et kogu planeet on olnud illusioonis. Me kõik näeme, mis on loodud. Me näeme üha paremini, kes on öö õppetundide poolt polariseerunud ja kes mitte. Me näeme kõike nüüd selgemini. Ja ainus väljapääs sellest planetaarsest kaosest on terviku planetaarne taasühendamine – üksainus armee, kus iga õpilane teenib terviku tähendust.

Seega saab need nikerdatud laastude õppetunnid sulgeda ja õpilased saavad taasavastada oma tähenduse loomingus kogu loodu joondamise kaudu.

Toimetusmärkused:
See artikkel on praegu arendamisel olev elav dokument. Kuigi automaatne tõlge tagab ligipääsetavuse, võivad nüansirikkad kontseptsioonid nõuda originaalse rumeenia/dakia versiooni konsulteerimist täieliku filosoofilise